0

TEN SAMTING BLONG TINGBAOT TAEM YU STAP SETEMAP WAN KAMPANI

Wan kampani hemi setap blong mekem bisnis long ples we hemi stap long hem. Man we i setemap kampani ia bae hemi mas rejistarem mo ranem folem loa blong ples ia. I gud blong setemap wan kampani from hemi wan gudfala wei blong mekem mani o statem ol projek.

I gat fulap samting we yu nid blong lukluk taem yu wantem statem kampani blong yu. Be long ples ia bae yumi lukluk long ten impoten samting we yu nid blong save bifo yu setemap wan kampani:

  1. Loa i luksave wan kampani olsem wan ligel bodi we existens blong hem i seperet long olgeta we oli setemap olsem ol ona/ memba/ sheholda mo darekta. Hemia i minim se:
    • Kampani ia i save mekm ol agrimen wetem ol narafala man mo sapos kampani i no wok folem loa be hemi save pass long Kot o hemi save passem man long Kot tu. Hemi impotan blong save se ol aset mo kaon blong kampani i no mix wetem ol asset mo kaon blong ol ona/ memba/ sheholda.
    • Bisnis i no stop taem taem wan ona/ memba/ shaholda i jenis o i ted.
  1. Wan kampani i setap folem ol rikwaemen blong loa. Bifo yu statem wan kampani yu mas lukaotem wan nem (wan nem we yu save yusum), afta yu mas faelem wan memorandum blong asosiesen ( hemia i givim namba blong ol direkta, mani blong kampani mo i talem tu wanem we kampani i no save mekem), atikel blong asosiesen mo ol bae loa we i provaedem intenal manejmen blong kampani.
  1. Yu save setemap wan Kampani blong i mekem profit o no-profit. Hemi impoten blong faenemaot sapos yu wantem ranem wan kampani olsem wan bisnis intapraes or wan non-profit from i gat ol difren rikwaemen blong folem taem yu wantem setemap wan taep blong kampani. Antap long rejistrasen mo rikwaemen blong setemap wan kampani i gat anuel faeling we yu mas pem wetem ol asosieted kosts. Ol kosts ia oli no sas tumas be hemi impoten blong save wetaem yu nid blong mekem ol pemen ia. I gat ol penalti sapos yu mekem faeling let o Rejistra blong Kampani i save sakemaot kampani blong yu long list blong ol kampani.
  1. Sheholda/ memba oli ol ona blong kampani. Long kontex blong “ ol profit kampani” olgeta nao oli putum mani o aset long wan kampani mo oli gat wan membaship we oli kolem “ shea”. I gat ol difren taep blong klass blong shea we oli difaenem long memorandum/ atikel blong assosiasen. Wan sheholda i gat tu raet: wan blong apoentem ol direkta, mo narawan blong Kolectem ol dividen long ol profit. Sapos yu wantem limitim ol narafala sheholda blong dil wetem ol shea ( includim olsem wanem blong salem/ transferem) yu mas saenem wan sheholda agrimen. Ol sheholda oli mas gat wan miting evri yia mo rikodem minit blong miting blong olgeta.
  1. Wan kampani i mas gat wan o fulap darekta mo wan sekretari. Ol darekta ia oli risponsibol blong kontrolem kampani mo tekem ol man blong wok long bisnis. Ol darekta ia oli mas gat miting oltaem mo sapos oli tekem sam desisen be sekretari i mas rikodem. Ol darekta oli mas mekem ol desisen we oli blong  gud blong kampani.
  1. Yu mekem sua se yu save gud ol rikwaemen blong setemap wan kampani mo save olsem wanem blong lukaotem ol akaon blong kampani long bank mo yu mas gat gufala relesenship wetem bank blong yu.
  1. Yu mekem sua se yu gat wan akaonten from loa i rikwarem kampani blong faelem tax long ol profit we hemi mekem long wan yia. Yu save askem blong oli ridiusum tax blong yu from ol expensis we yu mekem. Hemia bae i mekem amaont blong dividen blong sherem i go antap. Hemia hemi wan gudfala saet blong wan kampani comperem long wan sole treda. Sapos yu wan sole treda bae yu no save askem blong oli ridisum tax blong yu from ol expensis we yu mekem. Hemi gud blongprojectem badjet blong bisnis blong yu olsem yu save luk sapos save rejista from VAT.
  1. Faenemaot evri loa we i dil wetem taep blong bisnis we yu wantem setemap blong save sapos yu nidim eni laesens, agrimen mo pemisen.
  1. Faenemaot sapos bisnis blong yu i gat eni benefit, diskaon, rifan blong luksave sapos bisnis blong yu bae i mekem wan win o wan luss.
  1. Yu mas tingbaot blong rejistarem logo o nem we yu wantem yusum long bisnis blong yu. Olsem taem narafala man i yusum nem o logo blong bisnis blong yu be yu save passem hem long Kot from.

Ol poen ia oli save helpem yu blong statem wan bisnis, be yu mas asksem tingting long ol profesonel blong bisnis blong oli givim yu moa advaes long saet blong setemap wan bisnis we i save helpem yu blong gat wan wan gudfala kampani.

DISCLEMA: Hemia wan ligel spes wea yu save faenem ol besic infomesen abaot loa mo olsem wanem Kot i wok. ol infomesen ia oli no ligel advaes be oli stap blong helpem eniwan I andestanem wanem blo mekem.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *