Articles

Long lasfala 5 wik yumi tokbaot ol Raet blong wanwan man olsem we i stap long Konstitusen mo hemia hemi laswan long olgeta.

Long atikel ia bae yumi tokaot raet blong wanwan man blong gat ikwel tritmen folem loa  mo olsem wanem nao loa i protektem raet ia.

Raet blong gat ikwel tritmen folem loa i minim se loa i tritim evriman i semak. Konstitusen blong yumi hemi klia se i no from se wan man i joenem wan grup blong politik, hemi skul gud, hemi go long wan jej, hemi toktok wan lanwis, kala blong skin blong hemi i difren o from ples we hemi kam long hem nao i mekem se hemi difren.

Loa i protektem evriman mo i tritim evriwan i semak i no mata we hemi wan handikap, wan woman, wan pikinini o from man ia hemi gei. I gat wan kes long America “Brown Vs Board of Education in 1954”we hemi abaot raet blong wan blak pikinini blong go long semak skul olsem wan waet pikinini. Histri i shoem se ol skul we ol waet pikinini oli go long hem level mo ol klasrom blong olgeta oli gud bitim olgeta skul we ol blak pikinini oli stap go long hem.

Jaj we i harem kes ia i talem se tingting blong seperatem ol pikinini from kala blong skin blong olgeta hemi agensem ikwel raet blong olgeta olsem we i stap long Konstitusen. Fasin blong seperetem ol pikinini folem kala blong skin blong olgeta hemi folem tingting blong samfala man nomo be i nogat wan loa we i rikwaerem. Jaj i faenem se seperesen ia hemi agensem Konstitusen mo hemi stanap strong long ples ia blong mekem sua se ol blak pikinini oli kasem semak tritmen olsem ol waet pikinini mo oli gat ikwel opotiuniti long edukesen.

Be long wol tede i stil gat ol wokples we yu luk samafala man oli karem moa mani bitim ol narawan i no mata we oli mekem semak wok. Fasin ia hemi i no folem loa mo i save hapen long eniwan long wok i no mata we hemi wan man o wan woman.

I gat samfala ples long wol we ol man oli stil gat tingting mo folem fasin blong olgeta se ol woman oli no gat semak raet olsem ol man. Ol man nomo oli save gat propeti mo propeti i pass i go long man nomo be woman i no gat raet long hem. Taem ol woman oli wantem go long narafala ples blong wok oli mas askem fastaem long ol man blong olgeta. Hemia samfala exampol blong diskriminesen we i stap hapen tede mo we i agensem loa long fulap kantri mo ol intenasonal loa blong raet blong ol man mo woman.

Hu nao i risponsibol blong mentenem loa?

Hemi wok blong polis, ol loea, ol prosekuta mo ol jaj we oli wok long sistem blong jastis blong mekem sua se i gat rispekt long ol loa we oli protektem ol man agensem diskriminesen. Hemia i minim se taem wan kes olsem i go long Kot, Kot i mekem sua se i gat inaf pruf blong  panism man we i mekem diskriminesen blong sendem wan mesej i go long evriwan long pablik se ol fasin olsem oli no stret mo ol man oli no mas mekem.

Nao loa i tritim evri man i semak be Konstitusen i luksave se i gat samfala man we, from oli pat long wan spesifik grup, i gat moa janis blong oli kasem diskriminesen. Long grup ia i gat ol woman, ol pikinini, ol yangfala, olgeta we oli stap long wan kondisen blong laef we hemi no gud tumas mo olgeta we oli stap long ol area we i nogat tumas divelopmen long hem.

From samting ia, gavman i save pasem sam loa we oli givim moa benefit long ol woman bitim ol man mo bae i nogat man i save talem se loa ia hemi agensem Konstitusen.  Gavman i mekem olsem from hemi luksave se long taem bifo ol woman oli nogat voes long komuniti mo from samting ia oli no karem semak benefit olsem ol man. Wan exampol hemi long edukesen wea ol pikinini boe nao oli go long skul mo ol pikinini gel oli stap nomo long haos.

Long situesen olsem gavman i save passem wan loa blong alawem moa gel blong go long skul. Gavman i save passem wan loa tu long saet blong eleksen blong talem se haf blong olgeta we oli kontes bae hemi ol woman. Samfala bae oli maet tingse gavman i mekem gud tumas ol woman. Be gavman i traem blong kreatem wan ikwel komuniti wea ol woman oli gat janis blong kam long semak level wetem ol man mo blong gat semak opotiuniti tu.

Raet blong wanwan man blong Proteksen blong loa hemi talem se:

• Eniwan we oli jajem hem long wan kraem, kot i mas dil wetem kes blong folem feanes, long stret taem, mo jaj we i harem kes bae hemi mas harem folem stret fasin mo folem loa mo sapos kraem we man i komitim hemi serius be hemi mas gat wan loea. Hemia i minim se sapos polis i arestem wan man from hemi brekem loa, man ia i gat raet blong Kot i harem kes blong hem kwiktaem mo folem stret fasin mo loa. Sapos kraem we man ia i komitim hemi serious tumas, olsem kilim ded narafala man, mo hemi nogat mani blong pem wan loea be hemi stil gat raet blong gat wan loea.

• Evriman i inosen kasem taem we Kot i faemen se hemi brekem loa. Hemia i minim se polis o narafala man oli no save talem se wan man i gilti from hemi brekem loa. Kot nomo i save diklerem wan man i gilti afta we man we i akiusim naraman i pruvum long Kot se man ia nao i komitim kraem ia. Eni man we i pass long Kot hemi wan friman kasem taem we Kot i givimaot wan jajmen mo faenem se man ia i gilti.

• Taem oli akiusum wan man long wan kraem, oli mas talemaot kraem ia long man ia long lanwis we man ia i haremsave. Hemia i minim se taem ol polis oli arestem wan man from wan kraem be oli mas talem long man ia, long lanwis we hemi haremsave, from wanem oli stap arestem hem mo talem long hem kraem we hemi komitim. Nao sapos ol polis oli arestem wan man we i toktok Bislama nomo be ol polisman ia oli toktok long hem long franis lanwis, mo man ia no haremsave wanem we oli stap talem be hemia i brekem konstitusonel raet blong man ia finis blong gat proteksen long loa.

• Eniwan we oli akiusim hem long wan kraem taem hemi go long Kot mo hemi no haremsave lanwis we oli toktok long hem long Kot i mas gat wan intapreta blong stap wetem hem long taem we kes i stat kasem we i finis.

Hemia i semak long raet blong wan man blong save kraem we oli akiusim hem long hem mo oli mas talem long hem long lanwis we hemi haremsave. Sapos wan man i stap long Kot be hemi no haremsave wanem we oli stap talem agensem hem mo hemia i afektem hem from bae hemi no save priperem gud difens blong hem nao hemia i brekem konstitusonel raet blong wan man.

• Taem wan man i passem narafala man long Kot mo long taem we Kot i sidaon blong harem kes be man we oli akiusim hem i no stap bae Kot i no save gohed blong harem kes ia kasem taem we man ia i infomem Kot blong harem kes long absens blong hem o hemi mekem ol samting we i mekem i hat blong Kot i sidaon long absens blong hem.

  Hemia i minim nomo se Kot i no save harem wan civil o wan kriminol kes kasem taem we hemi satisfae se narafala man i save se Kot bae i harem kes blong hem long taem olsem. Be sapos wan man i save se kes blong hem bae kot harem long taem olsem mo hemi agri se Kot i save harem kes ia long absens blong hem mo we hemi infomem Kot o hemi disaet blong no mekem eni samting nao bae Kot i save gohed blong harem kes ia

• Sapos we oli akiusum wan man long wan samting be samting ia loa o kastom i no luksave olsem wan kraem bae Kot i no save konviktim man long hem.

Kot i no save sendem wan man i go long kalabus from wan samting we hemi mekem o no mekem from long taem ia i nogat loa o kastom we i dil wetem samting ia .

• I nogat man i save tekem panisman we i bigwan bitim panisman we i stap long taem we hemi komitim wan kraem.

Hemia i semak long (f) we i minim se Kot i no save givim panis long wan man we i bigwan bitim panisman we i stap long taem we hemi komitim wan kraem.

• Wan man i no save pass long Kot tu taem from semak kraem o taem presiden i padonem hem bae oli nomo save putum hem i gobak long kalabus from kraem we hemi komitim. Sapos i gat sam moa kraem we wan man i komitim long wan kes be long taem we hemi pass long kot oli fogetem blong resemap bae oli no save resemap bagegen taem kes i clos.

  Hemia i minim se sapos wan man i pass long Kot from wan kraem mo Kot i rilisim hem from hemi faenem se man ia i no gilti o Kot i sendem hem i go long kalabus from Kot i faenem se hemi gilti o presiden i padonem hem, bae man ia i nomo save pass long Kot nambatu taem from semak kraem bagegen.

  Sapos oli akiusim wan man long samfala kraem mo taem kes blong man ia i go long Kot oli fogetem blong dil wetem evri kraem ia mo Kot i tekem wan desisen mo klosem kes. Bae i no save gat wan man i save openem bak kes ia bagegen blong askem long Kot blong i dil wetem ol kraem we oli fogetem blong mensenem. From taem we wan kriminol kes i klos bae oli no save openem bagegen.

DISCLEMA: Hemia wan ligel spes wea yu save faenem ol besic infomesen abaot loa mo olsem wanem Kot i wok. ol infomesen ia oli no ligel advaes be oli stap blong helpem eniwan i andestanem wanem blo mekem.