0

SAVE RAET BLONG YU – (Pat 2)

Long las wik yumi luk ol Raet blong wanwan man olsem we i stap long konstitusen blong Vanuatu. Long wik ia bae yumi tokbaot wanwan long ol raet ia blong save wanem oli minim.

Raet blong laef 

Hemia i minim se i nogat man o gavman i save tekem laef blong wan man. Oli save tekemaot laef blong wan nomo sapos (1) Kot i odarem olsem panisman from wan kraem we man ia i komitim, o (2) man ia i lusum laef blong hem long taem we polis i stap traem blong arestem hem from hem i wantem ronwe, (3) man ia i lusum laef blong hem long taem blong wan operesen we gavman i mekem folem wan faet long wan ples.

Sapos tufala man i stap faet mo wan long tufala long aksen blong difendem hem wan hemi kosem ted blong narawan. Hemia long loa oli kolem self-difens we hemi no wan kraem. Be hemia bae i dipen nao long aksen blong self-difens ia. Wan exampol, sapos oli lokem wan man wetem wan polis insaet long wan rum afta man ia i traem blong ronwe be polisman ia i sutum hem blong i stopem hem blong no ronwe. Hemia i no stret from polisman ia i yusum masket agensem wan man we i no holem wan masket. Aksen we polis i tekem i mas stret aksen blong tekem long taem blong aksen ia.

Raet blong laef ia hemi givim pawa long gavman blong passem ol loa blong protektem laef blong ol sitisen blong kantri sapos we hemi luk se laef blong ol sitisen ia i stap long risk.

Ol Pablik otoriti taem oli stap tekem ol desisen oli mas tingbaot ol sitisen oltaem mo luk se oli no putum olgeta long denja from desisen we oli tekem i save afektem laef blong olgeta. From samting ia nao, sapos wan man i ded long han blong ol polis, gavman i mas traem blong faenemaot wanem nao i kosem ded blong man ia sapos no ol famili blong man we i ded ia oli save pasem gavman long Kot.

Raet blong fridom

Evri sitisen blong Vanuatu oli gat raet blong fridom mo fridom ia loa i protektem. Hemia i minim se polis i no save arestem wan man olsem nomo be oli mas gat wan gudfala risen blong arrestem man ia.

Be i gat ol taem we loa i givim pawa long polis blong putum wan man long kalabus. Ol exampol blong ol taem ia hemia:

  • Sapos we Kot i faenem se wan man i komitim wan kraem bae hemi save sendem man ia i go long kalabus.
  • Sapos we wan man i no rispektem wan oda blong Kot. Exampol, man ia i no pem kaon blong hem long taem.
  • Sapos we polis i bilif se wan man i komitim wan kraem o oli stap traem blong stopem wan man blong no komitim wan kraem o oli stap traem blong stopem wan man blong no ronwe afta we man ia i komitim wan kraem.
  • Sapos we polis i bilif se wan man i stap lusum hed blong hem mo oli luk se hemi gud blong sarem hem long ples blong ol kranke man.
  • Sapos we wan man i kasem wan rabis sik olsem Tibi mo oli mas sarem hem from we hemi save passem sik ia long narafala man.
  • Sapos wan man i stap traem blong kam insaet long kantri be hemi nogat pepa , mo
  • Taem wan man i komitim kraem long wan narafala kantri mo bae oli mas dipotem hem bak long kantri blong hem.

Raet blong sekuriti blong wanwan man

Raet ia hemi stap oltaem wetem Raet blong Fridom. Hemi no stret blong tritim nogud wan man olsem wan animol o panisim wan man long wan fasin we i mekem hem i sem. Raet blong Fridom mo Sekuriti hemi protektem bodi blong wan man tu. Wan man i gat raet blong tekem ol desisen we bae oli afektem bodi blong hem olsem ol desisen blong maret o gat sex wetem narafala man mo desisen blong fri long ol vaelens.

Raet blong proteksen long saed blong loa

Bae yumi lukluk moa long Raet ia long nekis atikel.

Raet blong fri long ol nogud tritmen

Nogud tritmen o panisman hemi ol aksen we i mekem narafala man i harem nogud o i kasem kil long bodi blong hem. Hemia samfala exampol blong ol tritmen ia:

  • Serius kil long bodi
  • Ol kwestin we oli save mekem wan man i harem nogud
  • Rabis kondisen long kalabus
  • No lukaotem gud wan man mo mekem hemi  harem nogud o i Kasem kil long bodi blong hem, mo
  • Talem sam strong toktok we i mekem narafala man i fraet.

Raet blong wan man blong no mekem naraman i harem nogud, tritim nogud hem or mekem hemi sem i stap oltaem mo i nogat samting i save stopem. Wan exampol, ol pablik otoriti oli no save talem se oli tritim nogud wan man from oli nogat risos. Hemia hemi no wan gudfala risen blong tritim nogud wan man.

Raet blong fri long fasin blong fosem man blong wok

 

Raet blong fri long fasin blong fosem man blong wok i minim se nogat wan man i save fosem naraman blong wok o talem long naraman se sapos hemi no wok bae hemi gat wan panisman. Evriwan i fri blong wok mo oli gat raet blong risivim wan salari from wok we oli mekem.

Raet blong fri long fasin blong fosem man blong wok hemi semak long Raet blong fri long ol nogud tritmen mo we hemi stap oltaem. Hemia i minim se wan man o ol otoriti oli save tekemaot raet ia nomo sapos:

  • Man we oli askem hem blong mekem wok ia hemi stap long kalabus o hemi stap long  probesen.
  • Ol wok we oli askem wan man blong mekem oli pat blong militari program mo hemi pat blong komplitim militari sevis blong hem.
  • Hemi long taem blong imejensi o taem we i gat faet mo evriwan i mas tekem aksen blong protekem komuniti, o
  • Ol wok we ol man we oli memba blong wan komuniti oli mas mekem.

Bae yumi tokbaot mao long ol narafala Konstitusenol Raet ia long nekis atikel.

DISCLEMA: Hemia wan ligel spes wea yu save faenem ol besic infomesen abaot loa mo olsem wanem Kot i wok. ol infomesen ia oli no ligel advaes be oli stap blong helpem eniwan i andestanem wanem blo mekem.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *