Articles

DISKRIMINESEN hemi wan serius problem long fulap kantri. Long ol wik we i pass yumi luk olgeta impoten diuti mo stampa raet blong wanwan man olsem we i stap long Konstitusen. Tede bae yumi tokbaot moa wanem ia diskriminesen.

Wanem ia diskriminesen?

Diskriminesen hemi fasin blong lukluk nogud narafala man o wan grup blong ol man. Wan exampol blong diskriminesen hemi bilif we samfala oli gat se ol waet man oli save samting moa bitim ol blak man.

From wanem nao ol man oli mekem diskriminesen?

Fulap man oli mekem diskriminesen nomo from oli ting se oli save moa bitim narafala man. Be fulap taem oli nogat inaf infomesen blong mekem olgeta oli tingting difren. Wan exampol hemi olsem wanem nao ol man long Vanuatu oli stap tritim olgeta we oli handikap. Fulap man oli ting se olgeta we oli handikap  oli no save wok o oli no save go long skul. Be ol man oli stap tingting olsem nomo from oli no save se long ol narafala kantri olgeta we oli handikap oli save mekem ol bigafala samting, oli go long Univesiti mo oli wok long gudfala wok.

I gat samfala man we oli stap mekem diskriminesen be oli no save. Yumi yusum exampol blong wan man we i go insaet long wan ples blong kakai mo hemi jajem ol man folem  klos we oli werem, olsem wanem oli toktok mo hemi tritim olgeta folem ol samting ia nao. Man ia i jajem evri man we oli stap long ples blong kakai ia folem standet blong hem wan nomo.

Wanem nao ol difren taep blong diskriminesen?

Blong mekem sua se yumi no mekem diskriminesen long narafala man mo narafala man i no diskriminet agensem yumi hemi gud blong save ol difren taep blong diskriminesen. Hemia list blong samfala we oli stap hapen oltaem:

• Diskriminesen agensem wan man from yia blong hem;
• Diskriminesen agensem wan man from hemi gat wan handikap long bodi o tingting blong hem;
• Diskriminesen agensem olgeta man we oli laekem ol man o olgeta woman we oli laekem ol woman o olgeta man we oli mekem samting olsem woman o olgeta woman we oli mekem samting olsem ol man;
• Diskriminesen agensem wan man o wan woman;
• Diskriminesen agensem wan man from res  blong hem (Blak, Waet, Asien);
• Diskriminesen agensem wan man from kala blong skin blong hem;
• Diskriminesen agensem wan man from relijen blong hem.

Diskriminesen i hapen olsem wanem?

Ol man, ol institusen, ol bisnis mo gavman oli save diskriminet agensem wan man o wan grup blong ol man. Diskriminesen i save kam tru long polisi, tingting, fasin mo loa blong wan kantri. Wan exampol hemi diskriminesen agensem olgeta handikap we oli yusum wiljea. Olgeta ia oli no save go long bank o wok o iven long Kot haos from i nogat rod blong wiljea blong olgeta long ol ples ia.

Hemi wan jenda diskriminesen blong sendem moa boe i go long skul from tingting se ol gel oli no semak long ol boe mo hemi no nid blong olgeta i go long skul.

Hemi wan jenda diskriminesen taem we ol woman oli no save gat wok o oli lusum wok blong olgeta from oli gat bel.

Hemi wan relijes diskriminesen sapos wan man i aplae from wan wok be oli no akseptem hem from hem wan Seven Dei Adventis mo hemi no save wok long satede.

Hemi hat blong luksave diskriminesen long ol polisi mo ol loa. Diskriminesen ia ba i kamaot nomo taem we yumi stat blong praktisim polisi mo ol loa ia. Nao sapos oli advataesem wan posisen we hemi go long ol boe nomo mo man we bae i aplae i mas save wok 7 dei long wan wik, hemia i nimim se ol woman bae oli no save aplae mo wok ia bae i afektem raet blong wan man blong go long jej long sarere o sande.

From wanem diskriminesen hemi nogud?

Diskriminesen i seperetem ol man long wan kranti mo i mekem i hat blong oli kam tugeta.

Taem we yumi lukluk nogud long samfala man mo no likem olgeta yumi tritim nogud olgeta.

Ol grup we yumi stap lukluk nogud olgeta ia taem oli kross bae oli save tekem samfala aksen we i no stret olsem mekem raiot long krantri.

Ol kaen aksen olsem i save spolem ekonomi blong wan kantri. Diskriminesen i mekem yumi no save mitim olgeta we oli difren long yumi mo hemia i save afektem bisnis, laef mo ekonomi blong yumi. Mo samtaem hemi olgeta man ia nao we yumi tingdaon long olgeta oli gat save blong helpem yumi mo tugeta yumi save mekem kantri blong yumi i gro. Wan gudfala exampol we i shoem se diskriminesen i save spolem wan kantri hemi hapen long Rwanda.

Long Rwanda, i gat wan faet we i tekem 100 dei wea ol Hutu oli kilim klosap wan milien Tutsi. Faet ia i hapen nomo from ol Hutu oli tingse se ol Tutsi oli wan group blong ol man we oli hae moa long olgeta.  Faet ia i kamaot olsem wan long olgeta wos faet long taem blong tede mo i tekem yia blong kantri ia fogetem faet ia.

 

Olsem wanem blong stopem diskriminesen?

Bae yumi no save stopem diskriminesen be yumi save ridiusim tru long ol wei ia:

• Savegud stori. Taem wan man i talem wan samting long yu, yu mekem sua se yu faenemaot stret stori bifo yu stat blong tritim nogud wan man.
• Yumi mas luksave se yumi evriwan i no semak mo save olsem wanem blong akt tuwods naraman.
• Tingting gud long ol toktok blong yu bifo yu sakem long ol narafala man.
• Taem wan man i mekem wan samting i no stret yu tijim hem blong hemi mekem gud.
• Sapotem ol narafala man, mo
• Involvem evriwan.

 

 

Olsem wanem nao yumi save stanap agensem diskriminesen?

Sapos yu luk se wan i mekem diskriminesenm agensem yu o wan grup we yu pat long hem be:

• Yu tekem aksen. Yu no priten se hemi no hapen. Diskriminesen ia bae i no save stop sapos yu iknorem.
• Sapos diskriminesen ia i hapen long ples blong wok blong yu, yu go askem advaes long Human Risos ofisa blong yu. Sapos diskriminesen ia i hapen long komunity blong yu folem wan loa we i stap, yu save askem advaes long wan loea o palamentari reprisentatif long eria blong yu.
• Tekem aksen. Yu raetem leta i go long man, oganaesesen o risponsibol otoriti we i mekem diskriminesen blong oli save abaotem o pasem mesej tru long radio o long wan protest o yu save passem olgeta long Kot.
• Raetem ol deit mo taem we diskriminesen ia i hapen long hem mo askem long wan man we i stap long taem ia blong i saen long hem olsem witnis mo askem long hem blong raetem wan statement blong sapotem statemen blong yu.

DISCLEMA: Hemia wan ligel spes wea yu save faenem ol besic infomesen abaot loa mo olsem wanem Kot i wok. ol infomesen ia oli no ligel advaes be oli stap blong helpem eniwan i andestanem wanem blo mekem.